“Meie eesmärk on näidata, et Ida-Virumaal on tegelikult ka hea õppida,” ütleb Kerda Eiert, kes juhib Ida-Viru haridusklastrit, uue nimega hariduskopterit. Selleks, et mitte müüa õhku, tuleb samal ajal tegelda ka hariduse kvaliteediga. Nii üritatakse tõmmata pidurit noorte väljavoolule maakonnast.

Otsustasid hilissügisel loobuda Toila abivallavanema ametist ja asuda haridusklastri etteotsa. Kas sellest võib järeldada, et haridus on sinu südameasi ning spordi-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond nii palju ei kõneta?

See oli üks keerulisemaid otsuseid. Lubasin endale, et olen abivallavanem vähemalt neli aastat − ühe valimisperioodi. Väga põnev on näha omavalitsuse töö valusid ja võlusid nii lähedalt, tahtsin saada seda kogemust.

Mis on haridusklaster? 

Ida-Viru haridusklaster koondab kohalikke omavalitsusi, kõrgkoole, kutsehariduskeskust, riigigümnaasiume, üldhariduskoole, lasteaedu ja huviharidusasutusi. Loodud on ühine siduv eesmärk ja tegevuskava.

Ometigi oli ahvatlus väga suur, kui tehti ettepanek tulla haridusklastrit vedama. Olin selle loomise juures algusest peale ja elasin sellele väga kaasa. Samas oli vallas sellel hetkel väga oluline keskenduda just sotsiaalvaldkonnale, kuna algas teenuse arendamise programm (sotsiaalministeeriumi ellukutsutud arendusprogramm Ida-Viru omavalitsustele − toim.).

Tundsin, et see oli õige hetk, et minu asemele saaks asuda inimene, kes on sotsiaalvaldkonnas väga tugev (Toila uueks abivallavanemaks sai pika sotsiaalvaldkonna kogemusega Maarika Tarum − toim.). Lõpuks tundus see kuidagi aus otsus kõikide osapoolte osas. Abivallavanema koht andis väärt kogemuse, olen tänulik selle võimaluse ja usalduse eest.

Jätkad Toila valla haridusspetsialistina. Millised ootused valla koolidele on sul ühelt poolt ametnikuna ja teiselt poolt kahe koolilapse emana?

Valla poolt oleme vaikselt tegelemas koolide füüsilise keskkonna nüüdisaegsemaks muutmisega, kuid peame veelgi rohkem sisulist poolt arendama. Tänapäeva maailm ei luba lihtsalt kulgema jääda, peame ajaga kaasas käima.  

Kerda Eiert

• Sündinud 18. juunil 1986. aastal Kohtla-Järvel.
• Lõpetanud Jõhvi gümnaasiumi, Tallinna ülikooli andragoogika erialal ja hariduse juhtimise magistriõppe; õppinud
• Tallinna tehnikaülikoolis haldusjuhtimist.
• Töötanud muu hulgas Toila abivallavanemana, Ida-Viru maavalitsuse arendusnõunikuna, keeleklubi läbiviijana, Jõhvi gümnaasiumis lennujuhendaja ja arendusprojektide spetsialistina, Tartu ülikooli Narva kolledžis täienduskoolituse peaspetsialistina ja projektijuhina.
• Hobid: klaverimängu õppimine, matkamine.
• Abielus, kahe lapse ema.

Mis puudutab minu laste kooliteed, siis 9aastane poeg käis kaks esimest aastat Järve koolis. Sel aastal tuli september meile kolimise tõttu teisiti: tütar läks esimesse ja poiss kolmandasse klassi Toila gümnaasiumis.

Emana on minule oluline, et mu lapsed oleksid ettevõtlikud ja koolikeskkond toetaks selle kujunemist. Tahan, et õppimisel laps pingutaks ja talle antavad ülesanded võimaldaksid seda teha. Kõik peab olema tasakaalus ning oluline, et säiliks õpirõõm ja päriselt tahe õppida.

Oled näinud haridussüsteemi lähedalt pea iga kandi pealt: õpilase, tudengi, gümnaasiumiõpetaja, kolledžitöötaja, omavalitsusametniku, lapsevanema ja nüüd arendusorganisatsiooni juhi rollis. Kuidas Ida-Viru haridus tervikpildina paistab?

Mul on olnud tõesti õnn haridusvaldkonda nii mitme külje pealt näha. Ülikooli ajal Tallinnas töötades puutusin otseselt kokku ka täiskasvanute täiendusõppega.

Pärast Jõhvi gümnaasiumis töötamist sai mulle selgeks, et lähen koolikeskkonda ühel hetkel tagasi. Tundsin, et selleks on mul vaja enne saada rohkem erisuguseid töökogemusi, et mul oleks, mida õpilastega jagada ja edasi anda. See on võib-olla ka üks põhjus, miks olen töökohti pigem tihti vahetanud.

See, milline Ida-Virumaa haridus paistab, oleneb sellest, millise mätta otsast vaadata. Mulle tundub see põnev ja mitmekesine ning seda sõnumit tahame ka haridusklastris rõhutada. Ida-Virumaa on õpikeskkonnana üks äge koht, mida tasub tulla kaugemalt avastama, ning ka maakonna noortel on võimalik siit leida tõelisi pärle.

Näiteks?

Tähelepanu väärib näiteks Ida-Virumaa kutsehariduskeskus, kes valmistab ainukesena Eestis ette keskastme spetsialiste mäe- ja keemiatööstuse ettevõtetele ning keemia- ja keskkonnakaitse laboritele. Lisaks toimub seal juba teist aastat koostöös Tartu kutsehariduskeskuse ja Tallinna polütehnikumiga IT akadeemia.

Uurisite sügisel, kuidas näevad Ida-Virumaal pakutavat haridust õpilased ise. Millise pildi nad sellest maalisid?

Viisime sügisel läbi kokku neli küsitlust. Kõige rohkem vastuseid − 195 − saime Ida-Virumaa 9. ja 12. klassi õpilastelt, kellelt küsisime, kas nad soovivad edasi õppida Ida-Virumaal või minna maakonnast ära ning mis on neile kooli valikul oluline.

Kui meie esialgne mõte oli, et soovime saada Ida-Virumaale õppima rohkem väljastpoolt maakonda tulnud õpilasi, siis statistika näitas selgelt, et peame tegelema meie enda maakonna noortega, et neid rohkem siia jääks. Me räägime aastas ca 150 õpilasest, kes lähevad pärast põhikooli maakonnast väljapoole õppima, mujalt aga tuleb siia ainult ca seitse õpilast. See tasakaalukauss on praegu väga ühele poole kaldu.

Meie eesmärk on, et põhikoolilõpetajatest läheks aastaks 2030 maakonnast välja 50 protsenti vähem õpilasi kui praegu.

Põhikoolilõpetajatelt küsisime ka seda, kuidas või mille järgi nad oma edasiõppimise otsuseid langetavad ja keda nad kuulavad. Veerand vastanutest tõi välja, et arvestavad oma vanemate arvamuse ja soovitustega. See tähendab, et peame tegelema ka lastevanemate pildi kujundamisega. Näitama lastevanematele, et Ida-Virumaalt saab väga hea hariduse ja siin on turvaline.

Ka kutsehariduses on kaalukauss kaldu, kuid suurusjärgud on teised. Kui meie maakonda tuleb aastas ca 100 õpilast kutseõppesse, siis väljapoole läheb õppima ca 400 inimest. Kutsehariduses tuleks rohkem tegelda siinsete võimaluste tutvustamisega, nende sihtgrupiks on ka juba täiskasvanud inimesed.

Kõrghariduses on meil partneriteks TÜ Narva kolledž, TalTechi Virumaa kolledž ja Tallinna tervishoiu kõrgkool. Nad kõik on huvitatud õppijate arvu suurendamisest. Siinkohal ei ole ehk niivõrd oluline, kust piirkonnast õpilased on, kuivõrd pigem see, et nad oleksid motiveeritud ja teotahtelised.

Küsitlesime ka Ida-Virumaale tööle tulnud haridustöötajaid. Selgus, et Ida-Virumaale tullakse suuresti missioonitunde ja ägedate inimeste pärast.

Nii õpilaste kui ka haridustöötajate puhul osutusid aga väga oluliseks küsimuseks vaba aja veetmise võimalused. Kui me tahame näidata, kui ägedad võimalused meie koolides on, peame selle kõrval paratamatult rääkima ka vaba aja tegevustest.

Mida te küsitlustest saadud teadmistega peale hakkate?

Meie eesmärk on luua Ida-Virumaale head õpikeskkonna mainet. Näidata ning tõestada, et Ida-Virus on tegelikult ka hea õppida ja töötada. Oleme uueks aastaks saanud oma töögruppides tegevusplaanid paika ning tõotab tulla tegus ja väljakutseterohke aasta.

Me teeme algust teema-aastaga, kus keskendume kindlale valdkonnale ja püüame seda arendada lasteaiast ülikoolini. 2021. aasta teemaks on loodus- ja täppisteadused, fookuses füüsika. Kaardistame vajadused, koolitame välja inimesed, viime läbi valdkonnaga seotud tegevusi. See on üks konkreetne näide, kus koostöö tulemusel võidavad kõik partnerid, olenemata haridusastmest.

Ida-Virumaal ei saa me kuidagi üle ega ümber keele temaatikast. Seda enam, kui maakonna arengukavas on püstitatud eesmärk, et üldhariduskooli lõpetaja valdab minimaalselt kolme keelt. Arengukava on kehtinud juba paar aastat, kuid milliseid konkreetseid samme oleme selle eesmärgini jõudmiseks astunud? Tahame luua konkreetse tegevuskava, kuidas päriselt seda saavutada.

Pöörame ka tähelepanu meie eesti keele kui teise keele õpetajatele. Mõtleme, kuidas saame neid senisest rohkem toetada. Ikka selle eesmärgiga, et meie noored omandaksid kooli lõpetamisel võimalikult hea eesti keele oskuse. Mitte B1-taseme, nagu praegu nõutud, vaid lendame ikka kõrgemalt! Ka meie noorte vene ja inglise keele oskus on liiga nõrk ning peame süsteemsemalt sellega tegelema.

Hariduse sisu parandamise kõrval on oluline valju häälega pasundada sellest, mis juba on hästi. Sellega ikka ka tegelete?

Jah, oleme võtnud eesmärgiks tutvustada ühiselt Ida-Virumaa hariduse võimalusi nii maakonna sees kui ka väljas. Ida-Virumaa hariduse võimaluste tutvustamise juures on väga oluline roll turundusel. Meil on partnerina kaasatud professionaalne turundusettevõte Turundusproff OÜ. Oleme loonud koos turundusplaani, planeerime kampaaniaid, teeme kodulehe ning kõike muud, mis turunduses on oluline.

Haridusklastrist sai alanud aastal hariduskopter. Kas uue nime ja juhiga lendab see veel kõrgemalt?

Loomulikult. Ma usun sellesse, mida teen. Klastris on saanud kokku nii palju ägedaid inimesi, kellele läheb Ida-Virumaa korda. Neid inimesi päriselt huvitab, et siin pakutud haridus lendaks kõrgelt ja oleks märgatav nii siin kui ka kaugemal.

Ida-Virumaa on nii oma looduse kui ka hariduses pakutava poolest väga rikas. Eestis ei ole just palju maakondi, kus on olemas kutsehariduskeskus kolme õppekohaga, kaks riigigümnaasiumi, mida on tulemas veel juurde, ja kolm täiesti omanäolist kolledžit. Siin on valikuvõimalusi ning vabadust lennata kõrgelt.

Haridusklastri käivitamine on võtnud liiga kaua aega, nüüd on vaja lendu tõusta. Hariduskopteri nime all saavad olema meie kõik turunduskanalid. Hariduskopteri nimi sümboliseerib saavutust, midagi, mis on üle tavapäraste võimaluste. Just seda me hariduselt ju ootamegi. Väljakutseid, pingutust, et hiljem kogeda eduelamust.

Oled oma olekult läbi ja lõhki malbe inimene. Kuidas sa end kehtestad?

See on väga suur väljakutse ja arenemise koht. Omavalitsustöö on paksu nahka kõvasti kasvatanud. Klastris on kõik väga suured tegijad ja isiksused. Samas sellisel ametikohal ei saagi olla ülemäära kehtestaja, pigem suhtlekorraldaja, sest on oluline, et kõik partnerid oleksid rahul ja tuleksid keskpõrandale kokku.