PRESSITEADE

Ida-Virumaa kutsehariduskeskusse ning TÜ Narva ja TalTechi Virumaa kolledžisse tuleb üha rohkem õppijaid nii mujalt Eestist kui ka piiri tagant. Narva kolledžis ulatub mittekohalike osakaal juba 60 protsendini.

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses asus 1. septembril ametit õppima üle 1600 inimese. Neist umbes kümme protsenti on sõitnud siia teistest maakondadest või väljastpoolt Eestit. 28 välismaalase seas on enamik Venemaa, Ukraina või Valgevene kodakondsed, kes on end Ida-Virumaale sisse kirjutanud, et siin kutseharidus omandada.

“Selle valikuga laieneb nende karjääri- ja töölesaamise võimalus mitte ainult oma kodumaal, vaid ka mujal ja saab vaadata nii läände kui itta. Meilt saadud kutsetunnistus maksab üle maailma,” selgitas kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets.

Mujalt Eestist õppijad tunnevad suuremat huvi juuksuri eriala vastu, samuti on populaarsed mehhatroonika ja logistika.

Välismaalased toovad teistsugust mõtteviisi

Tartu ülikooli Narva kolledži 186 esmakursuslasest on väljastpoolt Ida-Virumaad 110, nende hulgas 38 välistudengit. “Umbes 60 protsenti on mujalt ja nii see peabki olema,” ütles direktor Marek Sammul.

“Kolledž peab küll täitma regionaalset rolli, aga üks osa sellest on ka see, et toome maakonda väljastpoolt õppijaid ja värskendame sedasi meie noorte maailmapilti. Kui me ei võtaks välisüliõpilasi, oleksime puhtakujuline konnatiik. Vaja on erineva mõtteviisiga inimesi, et mõte töötaks sellisel tasemel nagu ülikoolis töötama peab,” lisas ta.

Välistudengite arv kasvab Narvas aasta-aastalt. “See ei tule tühja koha pealt. Oleme selle nimel tööd teinud ja see kannab vilja,” tõdes Sammul.

Näiteks avas kolledž vene keele õpetamise magistriõppekava, mis pakub huvi ka välismaalastele. “Narva venekeelne keskkond raskendab küll kohalikel noortel eestikeelses keskkonnas läbi lüüa, aga teisest küljest tuleb see keerata trumbiks. Venekeelset keskkonda tuleks müüa neile, kes tahavad vene keele selgeks saada.”

Mujalt tulnud tudengeid jagub Narva kolledžis kõigile suundadele.

“Kõige rohkem võtame tudengeid vastu keeleõpetaja rühma (õppida saab nii eesti, inglise kui ka vene keele õpetajaks). Plaanime laiendada ka infotehnoloogia õpet, mõeldes õiglase ülemineku tellimusele. Kuna kohalike gümnaasiumi lõpetajate arv ei kasva, tuleb infotehnoloogia laiendamine ilmselt ka suuresti välisüliõpilaste arvelt,” rääkis Sammul.

TalTechi Virumaa kolledž pole siiani välistudengeid sihikule võtnud, küll aga on pidevalt kasvatanud mujalt Eestist õppijate osakaalu -102 esmakursuslasest moodustavad nad üle kolmandiku. Põhjuseks on näiteks huvipakkuv eriala, mida mujal ei õpetada, võimalus saada tasuv töökoht või parem kontakt õppejõududega, mis on võimalik tänu väikestele õpperühmadele.

Suurimat huvi Ida-Virumaast kaugemal pakub keemiatehnoloogia eriala. Keemiatehnoloogia programmijuhi Antonina Zguro hinnangul on keemiainseneri kutse muutunud populaarseks, sest keemiatehnoloogiad on väga laialdaselt kasutuses: nii keskkonnakaitse ja keskkonnaseisundi taastamiseks, energia tootmiseks, süsivesinike töötlemiseks, mineraalväetiste, plasti, ravimite kui ka toiduainete tootmiseks.

Siht on rohkem eristuda

Ida-Virumaa haridusklastri koordinaator Kerda Eiert rõõmustas, et kohalikud kolledžid ja kutsehariduskeskus pakuvad erialasid, mis kutsuvad õppima väljastpoolt maakonda.

Edaspidi võiks aga pingutada selle nimel, et senisest rohkem eristuksid ka Ida-Viru gümnaasiumid. Gümnasistide liikumine maakonna sees on küll Jõhvi ja Kohtla-Järve riigigümnaasiumide avamisega kasvanud, aga suur hulk (sel aastal ligi 150 kümnenda klassi õpilast) rändab endiselt maakonnast välja.

“Iseenesest on tore, kui noored lähevad väljaspoole maakonda, saavad kogemusi ja tulevad tagasi. Samas, kui nad lähevad nii vara, siis pole naasmine kuigi tõenäoline, kuna side jääb lühikeseks. Soovime haridusklastriga näidata, et Ida-Virumaa pakub väga häid võimalusi ka gümnaasiumihariduse omandamiseks ja selleks ongi riigigümnaasiumid maakonda loodud,” ütles Eiert.

Ida-Virumaal tervikuna tuleb veel Eierti hinnangul tegelda õpetajate järelkasvuga. Näiteks viimasel kevadel värbasid maakonna haridusasutused ligi 130 töötajat. Ligemale viiendik tööpakkumistest olid mõeldud eesti keele ja kirjanduse, eesti keele kui teise keele ja keelekümblusõpetajatele.

“Vajadus eesti keele õpetajate järele on väga suur ja meie enda inimestest jääb puudu,” ütles Kerda Eiert.

Et järgmisel kevadel võidaks Ida-Virumaa mujalt õpetajaid juurde rohkem kui tosin, on Eierti sõnul oluline kokku panna motivatsioonipaketid, mida haridusasutused ja omavalitsused saaksid välja pakkuda.

“Peame olema järgmisel kevadel valmis näitama, miks peaksid õpetajad mujalt siia tulema. Motivatsiooni teemaga tegeleb praegu ka riik eesti keele tegevuskava luues ja meie saame teha oma ettepanekuid.”

Eiert ütles, et ühekordne stipendium võiks olla üks osa paketist, aga mitte ainus.

“Kui küsisime eelmisel aastal õpetajatelt, mis paneks neid mõtlema Ida-Virumaale tööle tulekule, tõid paljud välja vaba aja teema. Vaba aja sisustamise võimalustele peaksid omavalitsused rohkem mõtlema, sest kui inimene tuleb mujalt, peab tal olema ka pärast tööd midagi teha.”

Eiert nimetas ühe hea võimalusena koostööd Eesti riigiametnike klubiga, et rohkem haridustöötajaid leiaksid sinna tee ja saaksid osa klubi vaba aja tegevustest. “Lisaks sellele tuleks otsida veel erinevaid võimalusi, kuidas haridustöötajatel muuta ka pärast tööpäeva aega mõnusaks ning süvendada nende kogukonda kuulumise tunnet.”

Kontakt:

Kerda Eiert
Haridusklastri koordinaator
kerda.eiert@ivek.ee
52 36 850